"Mulle kukkus kord kaseleht jala peale. Pane tähele - jala peale, mitte pea jalale. Ning pärast oli pea - ja mitte jalg - hulk aega uimane..."
"Ah kohe hulk aega... " kordas Ants ja tal oli veidi kõhe olla.(P.Pärn "Tagurpidi")
"Ja kui meile oleks mõni leheke ... pähe liuelnud?" päris Ants lustakalt hambaid plagistades (P.Pärn "Tagurpidi")
"Asi on selles, et need tühised tüvemürakad ei kujuta kukkudes mingit ohtu, aga kui mõni leheke juhtub pähe liuglema, siis... (P.Pärn "Tagurpidi")
Nii kange tuulevaikusega võivad puud murduma hakata... (P.Pärn "Tagurpidi")
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar