kolmapäev, 18. aprill 2012

Koeralembene Supilinn

Minu koer on tumm ning kuulab sõna, aga ta on meid jälginud ja tunneb meid ning on välja nuuskinud meie armetuse; me peaksime olema hämmastunud, liigutatud, alistatud uskumatust asjaolust, et meie koerad meile ikka järgnevad ja kuuletuvad. Võib-olla nad põlgavad. Võib-olla nad andestavad. Või ehk meeldib neile vastutusest vaba olla. Me ei saa seda kunagi teada.

Tove Jansson "Aus pettur" lk 10



Kommentaare ei ole: